Elekter ja soojus
Enefit Poweri elektrijaamad moodustavad 85% Eesti juhitavatest tootmisvõimsustest ning katavad olulise osa riigi elektritarbimisest
Juhitava tootmisvõimsuse tagavad Eesti elektrijaam (700 MW), Balti elektrijaam (185 MW), Auvere elektrijaam (270 MW) ja Enefit 280 (20 MW). Lisaks kuulub Enefitile Iru koostootmisjaam (17 MW).
Saartalitluse leping tagab põlevkivielektrijaamade töökorras oleku ka siis, kui jaamad ei pääse turule
1. detsembril 2025 sõlmisid Elering ja Enefit Power riigihanke tulemusel saartalitlusvõime tagamise lepingu. Sellega garanteerib Enefit Power Eesti varustamise elektriga igal ajal 1036 MW ulatuses.
Balti elektrijaama territooriumile kerkib vesinikuvõimekusega elektrijaam
Balti elektrijaama territooriumil valmib 2028. aastal soojuselektrijaam, mis tarnib elektrivõrku kuni 100 MW elektrienergiat ning Narva soojusvõrku kuni 85 MW soojusenergiat. Jaam toodab energiat peamiselt maagaasist või biometaanist, kuid saab vajadusel kuni 25% ulatuses vesinikku kasutada. Elektrijaama maksumus on 100 miljonit eurot ning see plaanitakse rajada vastavalt Eleringi sagedusreservi hankele.
Fakte Enefit Poweri elektritootmisest:
Enefit Power toodab elektrienergiat erinevast toorainest, sh põlevkivigaasist, mis tekib vedelkütuste tootmise kõrvalsaadusena.
Paremini seadistatud töörežiimid hoiavad elektrijaamade heiteid keskkonnanormidega sätestatud piirides.
Balti elektrijaama elektri- ja soojusenergia koostootmise režiim tagas aastaid odavaima soojuse müügihinna Narva linnas. Ka praegu hoiab Balti elektrijaam Narva soojusenergia hinda kontrolli all.
Balti elektrijaama hakati ehitama 1956. aastal. Neli aastat hiljem käivitati esimene katel. Mitte ükski 1950ndate masin või tehnikavidin ei sobiks tänapäeval enam igapäevaseks kasutamiseks, kuid Balti elektrijaam on seda siiani. Töötajate kompetents ja motivatsioon hoiavad vana, kuid endiselt vajalikku elektrijaama töökorras kuni uute juhitavate võimsuste käivitamiseni.