Investori uudised

Eesti Energia kontserni müügitulud ulatusid 2024. aasta II kvartalis 415,1 miljoni euroni, mida on 0,2% vähem kui eelmise aasta samal perioodil. Kontserni kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 153,5 miljonit eurot (+42,5% aastatagusega võrreldes), korrigeeritud EBITDA* aga 158,9 miljonit eurot (+37,4%). Kontserni puhaskasum tõusis 103,1 miljoni euroni (+141,6% aastases võrdluses), korrigeeritud puhaskasum jäi aga 108,5 miljoni euro tasemele (+114,5%).

* - korrigeeritud EBITDA ja korrigeeritud puhaskasum annavad parema võrreldavuse, kuna neist on eemaldatud pikaajaliste elektrienergia ostulepingute (PPA) tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ajutised kõikumised.

Kontserni finantsnäitajad

2024. aasta II kvartalis olid kontserni majandustulemused tugevad ning kõik kontserni peamised ärisegmendid olid kasumlikud. Suurima panuse andis põlevkiviõli segment, mis moodustas 53% kontserni EBITDA-st, järgnes elektrisegment 28% ja jaotussegment 14%-ga.

Elektrienergia segment

Eesti Energia elektrienergia müügitulu kahanes 2024. aasta II kvartalis aastaga 1,4% tasemele 263 miljonit eurot. Kontserni keskmine elektrienergia müügihind ilma tuletisinstrumentide mõjuta jäi 94,4 EUR/MWh tasemele (-16,4% võrreldes möödunud aastaga). Võrdluseks tõusis Nord Pooli Eesti piirkonna 2024. aasta II kvartali keskmine elektrienergia turuhind tasemeni 76,0 EUR/MWh (+2,1% võrreldes eelmise aastaga). Elektrienergia müügimaht kvartalis oli kokku 2,8 TWh (+17,6% aastavõrdluses), millest jaemüük moodustas 2,3 TWh (-1,1%). Elektrienergiat toodeti kvartalis 0,8 TWh (+6,9% aastavõrdluses). Taastuvelektri toodang, mis sisaldab elektrienergia tootmist tuulest, päikesest ja puidujäätmetest, kasvas 0,4 TWh-ni (+37,7% aastaga võrreldes), kuna tootmisse panustasid uued ja pooleliolevad tuulepargid ligi 121 GWh-ga.

Elektrisegmendi EBITDA oli 43,1 miljonit eurot (-46,3% aastaga). Suurima languse põhjustasid realiseerunud tuletisinstrumentide tehingud -44,5 miljoniga (realiseeritud kasum 2023. aasta II kvartalis +47,6 miljonit eurot, 2024. aasta IV kvartalis +3,1 miljonit eurot). Negatiivne mõju tulenes ka madalamast müügihinnast tingitud marginaalist (-9,9 miljonit), kuid positiivset mõju avaldasid madalamad muutuvkulud. Suurim positiivne mõju tulenes elektri müügimahu 18%-lisest kasvust aastatagusega võrreldes ehk 416 GWh, mille mõju EBITDA-le oli +11,7 miljonit. Kvartali korrigeeritud EBITDA (mis saadakse pikaajaliste elektrienergia ostulepingute tuletisinstrumentide õiglase väärtuse ajutiste kõikumiste eemaldamisega) oli 48,6 miljonit eurot (-44,9% aastaga), samas kui 2023. aasta II kvartalis oli see 88,2 miljonit eurot.

Jaotussegment

Eesti Energia müügitulu jaotussegmendist ulatus 2024. aasta II kvartalis 67,8 miljoni euroni (+2,8% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes). Jaotusmaht suurenes aastaga 2,2% ja ulatus kvartalis 1,4 TWh-ni (+0,03 TWh). Keskmine jaotusmüügi hind ehk tariif jäi 46,8 €/MWh tasemele (aastaga +0.6%). Jaotusteenuste EBITDA langes kvartalis 21,1 miljoni euroni (-36,1% aastaga võrreldes), mis tulenes peamiselt kõrgemate ülekandetariifide ja hoolduskulude negatiivsest mõjust. Hoolduskulusid suurendatakse eesmärgiga parandada võrgu kvaliteeti.

Põlevkiviõli segment

Eesti Energia tulu põlevkiviõli müügist oli 51,8 miljonit eurot (+19,8% aastaga), põlevkiviõli müügimaht aga 124,2 tuhat tonni (-0,4%). Eesti Energia keskmine põlevkiviõli müügihind ilma tuletisinstrumentide tehingute mõjuta kasvas tänu naftaturu hinnatõusule 451,8 euroni tonni eest (+12,6%). Võrdlustoodete kvartali keskmine turuhind jäi 450 EUR/t tasemele (aastaga +41,3%). Kontserni keskmine põlevkiviõli müügihind koos tuletisinstrumentide tehingute mõjuga oli 416,9 EUR/t (+20.3% aastavõrdluses). Põlevkiviõliga seotud tegevuse EBITDA jäi 2024. aasta II kvartalis positiivseks tulemusega 80,6 miljonit eurot, mis on suuresti seotud ühekordse +64,5 miljonilise mõjuga tulenevalt täiendavast tasuta CO2 heitmekvootide kogusest.

Maagaasi segment

Eesti Energia müügitulu maagaasi segmendist ulatus 2024. aasta II kvartalis 17,0 miljoni euroni (+10,2% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes). Müügimahud kasvasid kvartalis 0,4 TWh-ni (+37,2% võrreldes aastatagusega). Maagaasi keskmine müügihind oli 48,3 €/MWh (aastaga -20%). Maagaasi EBITDA kasvas kvartalis 4,0 miljoni euroni (+175,4% aastaga).

Muu segment

Kontserni muude toodete ja teenuste EBITDA kasvas 2024. aasta teises kvartalis 4,6 miljonini (+227,9% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga). Kõige olulisemat mõju avaldas kindlustushüvitiste ühekordne tulu, mis ulatus 7,5 miljoni euroni.

Kapitalikulud

Kontserni kapitalikulud ulatusid 2024. aasta II kvartalis 212 miljoni euroni (+17,1% eelmise aasta sama perioodiga võrreldes). Investeeringud taastuvenergia arendustesse jäid kvartali jooksul 130 miljoni euro tasemele. Teisel kohal olid elektrijaotusvõrgu investeeringud 36 miljoni euroga. Jaotusvõrgu investeeringud on suures osas suunatud liitumispunktide parandamisele, et saaks täiendavat päikeseenergia tootmisvõimsust jaotusvõrku ühendada ja võrgukvaliteeti suurendada. Investeeringud muudesse arendusprojektidesse kasvasid 31 miljoni euroni, millest suurim osa läks uue õlitehase (uus Enefit-280) ehitusele. Uus Enefit-280 õlitehas peaks valmima 2024. aastal ja tõstma põlevkiviõli aastatoodangu 700 000 tonnini, olles samas nurgakiviks senise põlevkivist vedelkütustele orienteeritud tootmise muundumisel ringmajandusel põhinevaks keemiatööstuseks, mille eesmärk on süsinikujalajälg 2045. aastaks nulli viia.

Finantseerimine, krediidireitingud ja dividendid

2024. aasta II kvartali lõpu seisuga oli kontsernil raha ja raha ekvivalente ilma täiendavate lühiajaliste hoiusteta kokku 242,6 miljoni euro väärtuses. Eesti Energial oli 2024. aasta 30. juuni seisuga kasutada kokku 505,2 miljoni euro väärtuses pangalaene, millest 270 miljonit eurot moodustasid käibevõlakirjad ja 235,2 miljonit eurot mitme vastaspoolega sõlmitud pikaajalised laenulepingud. Eesti Energia netovõlg jäi 1384 miljoni euro tasemele, mis tähendab 3,2-kordset netovõla ja EBITDA suhet (korrigeeritud EBITDA baasil 3,0-kordset), samas kui ettevõtte finantspoliitiline eesmärk on 3,5x.

Tallinna börsil noteeritud enamusosalusega tütarettevõtte Enefit Green vähemusaktsionäridele maksti 2024. aasta II kvartalis 6,3 miljoni euro eest dividende.

Samal ajal pikendas Eesti Energia oma 150 miljoni euro suurust Swedbanki laenu veel 3 aasta võrra, mille tähtaeg on nüüd 2027. aastal. Eesti Energia tegi muudatusi ka EIP laenulepingutes, et intresside kattesuhte kovenant oleks Eesti Energiale sobivamal tasemel. 2024. aasta juulis kaasas Eesti Energia oma äritegevuse toetamiseks ja finantspositsiooni tugevdamiseks 400 miljoni euro eest Londoni börsil noteeritud rohelisi hübriidvõlakirju. Kogutud vahendid investeeritakse käimasolevatesse ja kavandatavatesse rohelise energia arengut toetavatesse projektidesse.

Standard & Poor'si reiting Eesti Energiale on BBB- (negatiivne) ja Moody'se oma Baa3 (stabiilne). Eesti Energia finantspoliitika eesmärk on säilitada investeerimisjärgu krediidireiting ja pikaajaline 3,5-kordne netovõlg EBITDA suhtes. Eelolevaks kvartaliks eeldame, et netovõla/EBITDA suhtarv tõuseb, kuid jääb alla ettevõtte 3,5-kordse finantspoliitilise eesmärgi, kuna kontsern jätkab investeeringute elluviimist.

Väljavaade

Juhtkonna ootuse kohaselt Eesti Energia müügitulud ja investeeringud 2024. aastal pisut vähenevad, samas kui EBITDA võrreldes 2023. aasta näitajatega tõenäoliselt suureneb.

Eesti Energia avaldab kolmanda kvartali tulemused 31. oktoobril 2024.

Eesti Energia 2024. aasta II kvartali vahearuanne ja esitlus investorile on leitavad Eesti Energia kodulehelt.

Investorid on oodatud 2024. aasta teise kvartali majandustulemusi arutama 1. augustil 2024 kell 11.00 Londoni aja järgi, 12.00 Frankfurdi aja järgi ja 13.00 Tallinna aja järgi. Osalemiseks palume registreeruda. Konverentsikõnega liitumiseks vajalikud andmed saadetakse pärast registreerumist.